Akadeemiliste töötajate karjäärimudel

 

Tartu Ülikool läks 1. jaanuaril 2021 üle uuele karjäärimudelile ning uus ametikohtade struktuur hõlmab seitset akadeemilist ametikohta: professor, kaasprofessor, teadur, lektor, nooremteadur, nooremlektor ja õpetaja. Meditsiiniteaduste valdkonnas kehtib erisus: õpetaja ametikoha täitjat võib nimetada assistendiks.

Image
karjäärimudel

 

Karjäärimudeli astmed

Karjäärimudeli kahel esimesel astmel on eristatud õppe- ja teadustöö rada ning kahel kõrgemal astmel on õppe- ja teadusrada ühendatud. Alates teisest astmest on vajalik doktorikraad.

Ülikooli akadeemiliste ametikohtade struktuuris lähtutakse Euroopa teadusruumis kasutatavast R1-R4-astmestikust:

  • R1 (ingl first stage researcher): nooremteadur (teaduskraadita doktorant), nooremlektor, õpetaja;
  • R2 (ingl recognised researcher): lektor, teadur;
  • R3 (ingl established researcher): kaasprofessor;
  • R4 (ingl leading researcher): professor.

Edutamine

Karjäärimudelisse on loodud võimalus liikuda edutamise teel kõrgemale ametikohale ilma avalikku konkurssi läbimata. Edutada saab teise või kolmanda astme akadeemilisi töötajaid ehk teadureid ja lektoreid kaasprofessoriks ning kaasprofessoreid professoriks. Edutamine toimub korralise atesteerimise käigus ja selle eelduseks on töötaja sooviavaldus. Juhul kui töötaja soovib edutamist enne, kui on tema tavapärane atesteerimine, saab atesteerimise korraldada varem ning selle eelduseks on struktuuriüksuse juhi ettepanek ning töötaja nõusolek.  

Edutamise nõuded on esitatud akadeemiliste töötajate ametijuhendite lisades 1 ja 2. Esmalt hindab atesteerimiskomisjon, kas töötaja vastab ametikoha nõuetele, millel ta töötab ning seejärel kas töötaja vastab edutamise üldnõuetele, mis on samad nagu kõrgemale ametikohale kandideerimisel, ja seejärel hinnatakse valdkondlikke edutamise nõudeid. 

Kui atesteerimiskomisjon on jõudnud otsusele, et töötaja töötulemused vastavad töötaja ametikoha nõuetele ja akadeemiliste töötajate ametijuhendites sätestatud edutamise nõuetele, korraldatakse teaduri ja lektori edutamisel kaasprofessoriks struktuuriüksuse nõukogus salajane soovitushääletus, kaasprofessori edutamisel professoriks valdkonna nõukogus. Lõpliku otsuse teeb kaasprofessori ametikohale edutamise puhul valdkonna nõukogu, professori ametikoha puhul senat.

Kõiki ametikohti saab jätkuvalt täita ka avaliku konkursi teel. Kandidaatide ametinõuetele vastavuse hindamisel lähtutakse akadeemiliste töötajate ametijuhenditest ja konkursiteates sätestatud tingimustest.


Nooremteadur kui doktorandi ametikoht

Nooremteaduri ametikohal saavad töötada ainult Tartu Ülikooli doktorandid. Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, millega soovitakse saavutada valdava osa doktorantide töötamine ülikoolis töölepinguga, mille sisuks on  teadus- ja arendustegevus doktoritööga samas valdkonnas.


Teadmussiirde põige

Teadmussiirdepõige on akadeemilise töötaja ajutine töötamine era- või avaliku sektori asutuses akadeemilise ametikoha säilimisega ülikoolis. See tähendab, et põike puhul on teada kindel fikseeritud periood, mille jooksul on töötaja positsioon ülikoolis ootel.

Teadussiirdepõike eesmärk on suurendada teadmussiiret ühiskonna ja ettevõtlussektori probleemide lahendamiseks eraettevõttes, avalikus sektoris või startup sektoris ning mitmekesistada akadeemilist karjääri eri sektorites töötamise kaudu.

Loe lähemalt teadmussiirde põike juhendist.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!